Nagu kaks tilka vett – Prints ja kerjus – peremuusikal Vene Kultuurikeskuses

Nüüd siis lõpuks tuleb see „Prints ja kerjus“, mida Kaari Sillamaa Muusikateatris on juba aastaid plaanitud, aga ikka jälle olnud vaja edasi lükata ja paremaid aegu oodata. Kaksikud Reio ja Priidu Leinus on nüüdseks ka gümnaasiumi lõppu jõudmas ja et millal siis veel, kui mitte Kaunite Kooli juubeliaastal!
Niisiis
Koguperemuusikal „Prints ja kerjus“
Etendused 6. ja 7. ja 8. mail Vene Kultuurikeskuses – igal päeval kell 12.00 ja kell 19.00 – kokku kuus korda.
Libreto Mark Twaini romaani järgi – Mark Oja, helilooja ja muusikajuht – Janika Sillamaa, lavastaja ja lavavõitluskoreograaf – Tanel Saar (VAT Teater), koreograaf – Johanna-Elise Kabel, kunstnik – Pille Kose.

Etenduse kestvus 2 tundi ja 30 minutit, ühe vaheajaga. Mõeldud peredele, väiksematele ja suurematele koolilastele ja neile koolieelikutele, kel varasem teatris käimise kogemus.

Printsi ja kerjuse lugu on tuntud juba 140 aastat, alates sellest kui Ameerika kirjanik Mark Twain selle aastal 1881 kirjutas ja see üsna pea ka trükis avaldati (ilmus samal aastal Kanadas ja 1882a Ameerika Ühendriikides). Idee sellist lugu kirjutada tekkis Mark Twainil siis kui ta 1880 a külastas Euroopat ning huvitus eriti Prantsusmaa ja Inglismaa ajaloost. Algselt plaanis autor teha selle näidendina, siis aga otsustas ikkagi romaani kasuks. Samuti plaanis ta esialgu panna tegevuse viktoriaanlikule Inglismaale, siis aga nihutas tegevuse toimumise 300 aasta võrra varasemaks ja nii ongi tegu ajaga, kus Inglismaad valitses kuningas Henry VIII, kel oli poeg prints Edward.

Romaan „Prints ja kerjus“ kirjutatud ajaloolise fiktsioonina ja suunatud eelkõige lastele. Teose sündmused toimuvad 1547a Inglismaal ja selles on kritiseeritud sotsiaalset ebavõrdsust ja inimeste üle otsustamist välimuse järgi – ütleb Vikipeedia.

Millest siis lugu räägib ja kes tänases lavastuses keda etendab:
Londoni vaeste linnaosas elab kerjuspoiss Tom Canty (Priidu Leinus), kes vaatamata joodikust isa John Canti (Toomas Krall) türanniale on saanud väheke haridust – nimelt on teda õpetanud kirikumees – isa Andrew (Andre Luurmann). Tomil on ka armastav ema (Janika Sillamaa) ja kaks õde – Bet (Mirjam Sirak) ja Nan (Marta Murd). Joodikust isale sekundeerib peres samane joodikust-jõhkard-vanaema (Katre Jaani) ja nii vaese Tomi eluke veereb – päeval kerjates ja õhtuti raamatuid lugedes. Tema osavus ja õiglustunne tuleb ilmsiks juba turustseenis, kus ta Lilleneiu (Pille-Triin Trumm) kaitseks välja astub.
Tegelikult on Tomil suur unistas – lootus kunagi kohtuda päris printsiga, ta kujutab tihti ka end selles rollis ja tema prahihoovi sõbrad mängivad naerdes kaasa.

Kord palee aia lähedal kõndides ristuvadki Tomi ja prints Edward Tudori (Reio Leinus) teed.
Prints kutsub kerjuspoisi lossi, nad saavad tuttavaks ja avastavad, et on välimuselt sarnased ja veel, et nad on sündinud samal päeval. Edward ja Tom vahetavad riided ja sealt saab alguse seiklus mõlema poisi jaoks. Aga mitte ainult nende jaoks.

Lossis läheb lahti tõeline paanika, kui kuningas Henry VIII (Mark Oja) tõdeb ahastavalt, et tema poeg, prints Edward on hulluks läinud, pidades kuninglikes rõivastes Tom Cantit oma pojaks. Ta vannutab oma lähemaid – krahv Hertfordi (Kaarel Orumägi) ja St Johni (Mathias Peškov) nõudma kõigilt lossis elavailt inimestelt vaikimist. Hullu printsi tervise pärast muretsevad ka Edwardi õde printsess Elisabeth – hilisem kuninganna Elisabeth I (Anna Danilson või Elise Ra Tõemäe) ja nende nõbu Jane – hilisem „9-päeva kuninganna” leedi Jane Grey (Sireli Salum või Viona Vipper).

Parem pole olukord prahihoovis, kus Edwardit Tomiks peetakse, kerjama sunnitakse ja enda printsiks nimetamist mõnitatakse. Ka endised sõbrad (Roomet Sirak, Ottomar Jung) pööravad tema vastu. Asi läheb nii hulluks, et Isa Andrew poisi kaitseks välja astub ja selle eest John Cantilt peksa saab. Mõni aeg hiljem tuleb vana Canty sõber Hugo (Remo Pihel) aga teatega, et John on mõrva eest tagaotsitav, sest kirikumees olla löömingu järel hinge heitnud. John Canti võtab oma pere ja pageb Londonist, sundides kaasa ka prints Edwardi. Teekonnal linnast välja, kui prints jälle naeru- ja peksualuseks satub, astub tema eest välja sõjast naasnud aadlimees Miles Hendon (Mihkel Tikerpalu).
Ta võtab poisi oma kaitse alla, kuigi üsna lühikeseks ajaks – trahteris öömajal olles varastab isa Canti
oma teadaoleva poja Tomi tagasi – Miles kuuleb uudist kõrtsinaise (Kalli Karmel Jaani) käest ja kiirustab poissi otsima.

Mitmeid kordi saavad Edward ja Miles kokku ja kistakse jälle lahku. Londonist põgenev Cantide perekond ühineb pätikambaga ja palub ninamehelt Robilt (Ralf Oliver Purje) luba nendega liituda. Edward kuuleb ja näeb kehvikute olukorda. Kuidas mõned suudavad ka sellise elu „meeleolukaks pöörata”, nagu lõbunaine Helen (Elisabeth Jõgi), teised aga on hirmul ja masenduses nagu Burns (Grant Partasjuk), keda ähvardab võllas.

Tom Canti peab Edwardi rollis tegelema lossis kohtupidamisega, kui hukata tahetakse abielupaar Anne ja Martin (Maarja Malva ja Karl Mattias Rässa) kes olla nõidumise abil naabrimehe surmanud. Seadusekuulekas šerifiülem (Dorian Tamm) kinnitab et nõidus olla aset leidnud Anne`i sukkade jalast võtmise teel. Tom tühistab naeruväärse surmaotsuse ja pälvib kiitust, mis vaesema rahva seas levima hakkab. Samuti peab ta valmistuma kroonimiseks, sest kuningas Henry VIII on siitilmast vahepeal ära lahkunud.

Samal ajal mõistab ka Miles õigust, tehes seda nutikalt ja värvikalt, kui Edward vargaks nimetatakse, et tema olla proualt (Marianna Tuisk) põrsa ära varastanud.

Vahepeal areneb lossis ka armulugu – Edwardist Tomi ja Jane´i vahel. Romaanis seda lugu küll ei ole, aga kuidas jätta üks lavatükk ilma lembelaulu- ja stseenita. Selgituseks nõndapalju, et romaanis olid poisid Tom ja Edward noorukesed – 10-aastased, muusikalis on nad aga noormehed.

Taaskord Cantide käest põgenedes satub Edward metsas väikeses osmikus elava Eremiidi (Kaarel Kreekman) kätte, kes – kuuldes et tegemist on noore kuningaga, püüab tema eluküünalt kustutada kättemaksuks selle eest, et vana kuningas olla munka kiusanud ja kloostrist välja ajanud. Ja jälle tuleb Miles appi õigel ajal.

Miles ja Edward jõuavad lõpuks sihtkohta – Miles´i koju, Hendon Halli, kus teda juba pikalt surnuks on peetud. Majapidamist ja ümbruskonda valitseb Miles´i vend Hugh Hendon (Andrus Muuga), kes on abiellunud Miles´i kihlatu Edithiga (Hille Savi). Vend Hugh ei taha Miles´i tunda ja keelab selle surma ähvardusel ka Edithil ja vanal teenril Charlesil (Riko Jallai), kes salaja asja ikkagi Miles´ile teatavaks teeb.

Ja päris lõpuks jõuavad Edward ja Miles ka Londonisse ja kroonimisele – täpselt õigeks ajaks, kui Tomile hakatakse just kuningakrooni pähe panema.

Jutt on juba isegi pikk, nii et mõned asjad jäävad ka etendusel avastada – näiteks kus peidab end kuninga pitsat.
Suuri tantsu- ja laululisi stseene on rohkesti, sest tänavatel ja lossis ja prahihoovis ja mujal liigub palju rahvast, loomulikult kõlavad ka soololaulud, duetid ja ansamblid.
Siin veel rida nimesid, kes mitmetes osades küll inimesena, aga isegi Inglikoorina Eremiidi juures – üles astuvad: Laura Pärtelpoeg, Arabella Lina, Andra Halgma, Cariina Isabella Normann, Lorelai Kreis, Käti-Keitlin Mesi, Liis Marii Männik ja veel umbes 40 kostümeeritud ja grimeeritud tegelast.

Ja üldse – kogu lavalugu algab tükk maad varem kui sel päeval, mil Tom ja Edward kohtuvad. Nimelt algul – täpselt samal päeval tulevad poisid ilmale – Edward lossis, kus tema ümber on parv teenijaid ja hoolitsev ämmaemad (Mirge Velling), Tom aga oma prahihoovis, kus emal aitajateks vaid väikesed tütred Bet ja Nan. Väikeste näitlejate nimed saavad kõik teada aga alles etenduse eel kava lugedes!

Eestis on „Printsi ja kerjust“ lavastatud ka varem:
1972a Ugalas – peaosades Malle Pärn ja Helene Vannari
1999a Tallinna Linnateatris – peaosades Indrek Sammul ja Tõnno Linnas
2013a Estonias – Priit Pajusaare ooper – peaosades Märt Pius ja Priit Pius
2023a Ugalas – Ardo Ran Varrese progerokkmuusikal – peaosades Alden Kirss ja Ringo Ramul

Tänase peremuusikali piletid lähevad müüki Piletikeskusesse.
Kollektiivtellimused saab esitada müügijuht Janne Raavikule – janne@jasuri.ee ja tel 53345441

Comments are closed.