EESTI LOOD – kolm etendust Lindakivi Kultuurikeskuses – 18. märtsil kell 11.00, kell 14.00 ja kell 19.00
Iga raamatufänn, kes on Eesti muinasjuttudega „sina peal”, teab, et paljudes neist on keskne tegelane Vanapagan – selline ahne, ablas, paheline ja rumal. Ja ikka on talle vastu astumas keegi targem ja kavalam, kes teda üle trumpab ja loo positiivselt lõpetab. Anton Hansen Tammsaare oma teoses „Põrgupõhja uus vanapagan” keeras küll kogu loo selliseks, et südamelt hea oli seal Põrgupõhja Jürka, ehk just Vanapagan, petis ja tigedik aga Kaval-Ants, kes Jürka rumalusest rahalist kasu kavatses lõigata – aga muudes Eesti rahva juttudes, kus Vanapagan toimetamas – on see tegelane ikka pahalane.
Aastal 2018, kui tähtistati Eesti 100. juubelit, valmisid Kaunite Kooli Muusikateatri tarvis kaks lühinäidendit Eesti autorite sulest – neiski tegelasteks inimeste kõrval põrgulised ehk Maa-aluste küla Vanapaganate pere – „7 venda ja 7 õde” ja „Vanapagan talutütardel kosjas”. Tänaseks on mõlemat lugu lavastatud kaks korda – mõlemal korral kooli suvistes linnalaagrites, kus põhilisteks vaatajateks pered ja kaasõpilased. Nüüd on kahest loost kokku saanud üks teatritükk, kus etenduvad mõlemad, üks esimese ja teine teise vaatusena ja seekord juba laiemale publikule.
Libretod tegi mõlemale laulumängule Kaari Sillamaa, kes 7 õe ja venna-loole tegi ka muusika, teisele loole, kus vanapagan poegadega kosjas käis, komponeeris muusika Janika Sillamaa. Fonogrammid nii ühele kui teisele salvestati Studio89-s järgmiste pillinaiste poolt: Merlin Porkma – viiul, Laura Lindpere – kromaatiline kannel ja Mingo Rajandi – kontrabass, helirežissöör Franck Reisner. Kui varasematel laagrilavastusel pandi visuaalne pool laagrilaste endi poolt, siis algavale variandile teeb lavakujundused Riina Andresen.
Tutvususeks:
„7 venda ja 7 õde” – autor Jüri Parijõgi.
Lugu sellest, kuidas 7 venda – talupojad – läinud endile naisi otsima. Teele asunud 6 venda, üks jäänud kodu hoidma. Leidnudki vennad 7 õde, kes olid linnapreilid. Vanapagan, kellele noorim neist õdedest – Anna – meeldima hakanud, nõidunud kõik peale Anna ära kivideks ja pidanud plaani Annat endale pruudiks võtta. See aga ei meeldinud tema oma Vanamoorile, kes võtnud lapsed ühes ja läinud Vanapaganat ja Annat karistama. Samal ajal asunud oma vendi otsima noorem vend Tõnn, kuna pere liiga kauaks kodust ära jäänud. Nii nad Annaga kokku saanudki. Paljude maiste ja muinasjutuliste tegelaste -rääkivad linnud ja loomad, Vetehaldjas tütardega, sookollid jt – abiga õnnestunud Tõnnil ja Annal vennad ja õed nõidusest vabastada ning pääseda pakku põrguliste eest. Lavastaja ja koreograaf Katre Jaani, muusikajuht Kaari Sillamaa. Laval Laste Muusikateatri noorem rühm.
„Vanapagan talutütardel kosjas“ – Juhan Kunderi jutustuse „Vaeslaps ja talutütar” järgi.
Lugu sellest, kuidas Vanapagan oma kolmele pojale naisi kosis.
Metsaserva talu saunapäeval hakanud Vanapagan koos poegadega tüdrukuid mõrsjateks kutsuma.
Vaeslaps kuulanud targa hiire, kel Moosi nimeks – nõu, jooksutanud põrgulisi kuni kukelauluni ja pääsenud niimoodi sarvilisest kosilasest.
Peretütred ja Lesknaine aga hiire nõu ei kuulanud ja Vanapagana kolm poega saanudki ahned naisterahvad kaasa viia.
Põrgus tulnud suured pulmad, kus juhtunud kõiksugu nalju, alustades värvikatest pulmalistest, kelle hulgas nii nõidu kui sarvilisi, kes kõik peigmeeste sugulased olnud ja lõpetades hiir Moosi sõbra kukk Volli peaaegu supipotti sattumisega. Ja kõike muud!
Vaeslaps jäänud aga nüüd üksi talu pidama. Nii leidnud kauni noore taluperenaise mõni aeg hiljem mööda ratsutanud Kuningapoeg ja palunud teda naiseks. Vanapagan oli aga selleks ajaks leseks jäänud ja püüdnud nüüd Kuningapojalt pruuti üle lüüa, mis aga mitte polnud õnnestunud.
Lavastaja – Anna Danilson, muusikajuht Sireli Salum ja koreograaf Kalli Karmel Jaani. Kuna lavastustiim on noored, siis omakorda noorte õpetajate juhendajaks on Johanna-Elise Kabel. Laval Laste Muusikateatri vanem rühm.