Kui Muuga motikaga Saaremaale jõudis, olid puud juba suures lehes.
Ja miks ei pidanud olema, käes oli maikuu lõpp ja suvi terendas ees.
Motikas polnud siiski ainus ratastega riist, mis Kuivastust alates Muhumaa tolmavat teed mõõtis – ikka Liivale ja sealt edasi üle Väikese Väina Orissaarde, sealt veel muudkui edasi kuni Kuressaareni ja siis juba Salme küla suunas. Muuga motika järel vuras Janika punane neljarattaline, sõitjateks lisaks Janikale veel ka koolijuht Kaari ja kunstnik-dekoraator-teostaja-ehitaja Andre. Seltskond oli teel võttepaiku vaatama – suvise filmilaagri tarvis, kus pidid toimuma röövlimuusikal-filmi „Puujala ja Ükssilma sõda“ võtted!
Salme küla on Kaunite Koolile tuttav koht ja tuttavad inimesed ka ees. Aastaid tagasi – 2007 – kui toimus Oratoorium „Kristuse“ tuur mööda Eestit, anti kaks kontserti ka Saaremaal – Kuressaare kirikus ja Salme Rahvamajas. Viimase koha valis tookordse projekti kunstiline juht Kersti Kuusk, kes on ise Saaremaa tüdruk ja hea sõber Maire Sillaveega – Salme Rahvamaja juhatajaga. Sellest korrast sai Maire sõbraks ka Kaariga ja ei läinud palju aega, kui Maire võttis oma näiteringi repertuaari koomilise röövlimuusikali „Puujala ja Ükssilma sõda“ – jah just samase loo, mis nüüd pidi ka filmiks saama.
Aga – 2011a Maire Sillavee lavastatud muusikal Puujala Maalist ja Silver Ükssilmast polnud niisama tehtud – et noh äge lugu ja tore mängida! Kaugeltki mitte! Tookordse Puujala-muusikaliga tähistati Salme küla suursündmust, millest kirjutati ja räägiti mitte ainult Eesti, mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma meedias – kuidas 2008 ja 2010 aastal tulid Saaremaal Salme külas päevavalgele kaks unikaalset Viikingite Laevamatust. Veel enam, suurema Salme laeva näol on tegu seni vanima teadaoleva purjelaevaga Läänemere piirkonnas.
Pole täpselt teada, mis Salmel 1300 aasta eest juhtus. Kas oli tegu mõne Mälari noore viikingikuninga või -kuningapoja rüüsteretkega, millele saarlased vapralt vastu astusid? Või läks muistsel diplomaatilisel missioonil miskit viltu ning lahvatas taplus, milles kaotas elu kümneid võõramaa sõdalasi eesotsas noore pealikuga? Vägev oli see sündmus igal juhul, kuid veel vägevamad olid sellele järgnenud matused – vastused neist andsid teadlastele Salme ajaloolised Viikingimatuste leiud.
Miks me aga täna siin nii palju viikingitel peatume? Aga seepärast, et nii stsenarist Janika Sillamaa kui režissöör Andrus Muuga olid ühes asjas ühel arvamusel – nimelt kui Saaremaa on olnud mingil ajal Viiking-röövlite saar, siis miks ei võiks see olla nii ka peatselt valmivas Puujala-filmis?
Äkki võiks see avalduda näiteks tegelaste väljanägemises?
Niisiis kujundas kostüümikunstnik Janika Puujala Maali ja tema mehe Silver Ükssilma põhjamaises viikingitele lähedases stiilis. Ja kõik teised tegelased ka – naised, kes läksid sõja ajaks Maali jõuku ja mehed, kes läksid sõja ajaks Silveri bandesse.
Mispärast sõda puhkes? Eks ikka seepärast, et omavahel ei saadud muidu selgeks, kummad on kangemad, targemad, osavamad, tugevamad, ilusamad, kavalamad ja paremad – kas naised või mehed.
Aegade algusest peale on see küsimus naiste ja meeste vahel olnud – pole oluline, mis sajandil, mis maailmajaos, kas metsas, meres, külas või linnas ja mis tüli hetkel kelgi seljas on olnud – kakelda kõlbab nii dressipükstes, öösärgis või ka ballikleidis ja frakis, kikilips ees!
Kui aga teatrist/filmist rääkida, siis pole sugugi suva, kuidas näitlejad välja näevad – seal on kostüümil muidugi tähtis koht!
Näiteks „Puujala ja Ükssilma sõjas“ on kuni tänaseni röövlinägudel üll olnud muudkui ühes stiilis kehakatted – ikka sellised nagu Kariibimere piraatidel – Orlando Bloomist Johnny Deppini. Kõigil peas puha kolmnurksed kübarad ja igast varrukast pitse ja satse välja rippumas.
Kaunite Puujala-loo loomisest saati (2002) on Maali ja Silveri ning nende kaasröövlite algsetest kostüümidest snitti võtnud ka kõik muud tegijad – nii pärnakad (Pärnu Kunstide maja 2007), Kohila Lastevanemate trupp (2011), virulased (Kiviõli Kunstide kool 2012), saarlased, kellest eespool jutt ja loomulikult ka Kaunite Kooli omade arvukate hilisemate Puujala-lavastuste kostüümikunstnikud.
Seega on nüüd tore, et on toimunud muutused ja filmi visuaal on harjumatult teistsugune – põhjamaine-viikingipärane. Ja samas pilkupüüdvalt ilus – nii kostüümid, grimm, soengud ja ka paigad kus stseenid üles võetud. Saaremaa on tõesti tuhande võimaluse maa.
Filmi tegijad on teadagi Kaunite Kooli õpetajad ja vilistlased
Loo autorid Kaari ja Janika Sillamaa, režissöör-lavastaja Andrus Muuga (debüüt), kunstnik Andre Luurmann, kostüümikunstnik Janika Sillamaa, grimmikunstnik Katre Jaani, muusikajuht Janika Sillamaa, koreograaf Mark Oja, võitluskoreograaf Andrus Muuga. Võttegrupp – Andrus Muuga, Virko Veskoja, Mats Kangur, Franck Reisner, Hille Savi, Mia Marleen Tõnis jt.
Filmi näitlejad on loomulikult Kaunite Kooli õpilased, keda on kinolinal kokku 38, nimirollidel Kertu Kango ja Anders-Patrick Takkis.
Filmilaager toimus Salme küla lähistel Tiirimetsas, võttepaigad üsna samas ümbruses – metsas, meres ja elamiskoha juures samuti.
Kummad siis on paremad, ägedamad, osavamad jne jne – naised või mehed?
Ehk aitab vastuse leida uus Puujala-film, mida tuleb tulla vaatama ARTISE kinno 15.septembril kell 18.00 ja millega alustab Kaunite Kunstide Kool uut hooaega!