… olles selleks ajaks loonud mitu romaani, suurel hulgal luuletusi, avaldanud reisikirju, tema näitemänge oli lavastatud juba Kuninglikus Teatris ja tema arvukatest muinasjuttudest oli 9 aasta eest ilmunud esimene kogu („Lastele vestetud muinasjutud”).
Seepärast pole ime, et „Lumekuninganna“ tundub pigem täiskasvanute muinasjutuna, mitte niivõrd lastele mõeldud loona, kuna autoril elukogemust oli kirjutamise ajaks juba omajagu.
Kirjutiste põhjal oli Hans Christian Andersen eriline, nagu enamus väga andekaid inimesi. „Temas oli koos pidevalt kaks – naine ja mees!” kirjutas kirjanikku uurinud taanlane Jens Andersen, kelle isa on päris Fyni saarelt, kus on ka kirjanik sündinud (sugulusega pole siiski tegemist).
Andersen olevat lapsena tahtnud saada näitlejaks, mistõttu võtnud ta 14-aastase poisina ette teekonna Kopenhaagenisse, et õppida laulmist ja tantsimist. Soov olla keegi teine, ei avaldanud tema elus siiski mitte laval rolle mängides, vaid tema kirjandusloomingus. Ta reisis palju, oli üheaegselt nii kirjanik, kui ka harrastuskunstnik, uuris erinevate inimeste eluolu erinevais paigus ja ilmselt elas oma erinevate tegelaste tundeid ka endas läbi.
Andersenil ei olnud peret – naist ega lapsi, samuti ei teatud olevat tal elukaaslasi – ei naiste ega meeste näol. Sellegipoolest kirjutas ta oma teostes suurest ja kõike muutvast armastusest.
Kaunite Kooli Muusikateatrites on loodud ja lavastatud suur osa Anderseni kuulsamatst muinasjuttudest – lisaks „Lumekuningannale” on olnud laval – ja mitmeid ka mitmeid kordi „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Keisri uued rõivad”, „Inetu pardipoeg”, „Printsess hernel”. Osad neist on saanud laulumänguraamatuteks, osad filmideks, s.h ka „Lumekuninganna”.
Hetkel on kirjastus Virgol käsil „Merineitsi” muusikaliraamatu väljaandmine.
Olevat olnud nii, et kaks kuud enne oma surma lugenud Andersen ühest Inglise ajalehest, kuidas tema muinasjutud on kõige loetumad terves maailmas. Nüüd on muinasjutumeistri surmast möödunud 145 aastat ja tema kuulsad lood on jätkuvalt populaarsuse tipus.
Nagu muinasjutud ikka, on neile omane aegade möödudes muutuda, liikuda kaasa tavade ja moega, täieneda ja rikastuda.
Ka „Lumekuninganna” on täna populaarsust kogunud hoopis Elsana Disney multifilmis „Lumekuninganna ja igavene talv”, kus peategelane pole sugugi karm Põhjamaa valitsejanna, vaid süütu printsess, kellele loodus vastu ta enda tahtmist on kinkinud võime kõike ümbritsevat jäätada.
Kaunite Kooli Muusikateatri „Lumekuninganna” pöördub aga taas tagasi algallika juurde ja näitab ära, kuidas kurjuse peegel purunedes maailma paheliseks muutis ja kuidas tänu armastusele on siiski kõik võimalik uuesti heaks teha.
Autor ja lavastaja Janika Sillamaa, koreograafid Johanna-Elise Kabel ja Andrus Muuga. Laval 30 noort vanuses 13-18a, nimirollis Viona Vipper.
Käesoleva aasta veebruaris ei mahtunud kõik soovijad Lindakivi saali ära ja seetõttu kavandati kordusetendused mai lõppu. Nüüd jõuab koroona tõttu edasilükatud etenduste aeg lõpuks kätte ja oodatud muusikal „Lumekuninganna” toimub 30.novembril kell 12.00 ja kell 19.00 – ikka jälle Lindakivi Kultuurikeskuses