“Merineitsi”-muusikal etendub Rakvere Linnuses!

Mõni paik on kohe selline, et seda võib õigusega nimetada kustumatuks inspiratsiooni allikaks – just selline on ka Rakvere Linnus. Kaunite Kunstide Kool on vändanud seal muusikal-filmi “Tuhkatriinu” pea 3/4 materjalist ja vampiirmuusikali filmi “Verelegend” ajaloolised stseenid. Nüüd on järg jõudnud muusikali kätte ja 21.juulil etendubki “Merineitsi” – kaks korda koguni.

Õigupoolest on lugu valminud ja esmaskordselt lavastatud juba 2005a., kui nimitegelast laulis-mängis tolleaegne Lasteteatri tüdruk Mirjam Marjatta Olesk, temaga peaosas vändati ka 2007a film.

5 aastat hiljem – Ülevabariigilise Muusikateatrite Festivali galaetendusena lavastati lugu jällegi ja seekord olid suurematesse rollidesse kutsutud Superstaari saatest tuntuks saanud artistid Rosanna Lints (Merineitsi), Teele Viira (Merenõid Must Mõrd) ja Mihkel Ratt (prints). Nii esimese kui teise lavastuse tõi välja Katre Jaani.

Kui muusikal “Merineitsi” nüüd jälle üle mitme aasta mängukavasse võeti, siis seekord peab saama sellest üks suurejooneline vabaõhtumuusikal ja kuna merealuseks maailmaks, kus valitsevad veekuningad ja elutseb ka Merenõid Must Mõrd, sobivad ju hästi vanad linnuse müürid, samuti sobivad nende vahele käima ka maised kuninglikud pered, keda on rohkem kui üks – langeski liisk jälle Rakvere Linnusele.

Seega on tulekul
Muinasjutt-muusikal „Merineitsi“ Hans Christian Anderseni loo ainetel.
Libreto ja muusika autor Kaari Sillamaa, lavastaja ja kostüümikunstnik Janika Sillamaa, muusikajuht Kaarel Orumägi, koreograaf Kertu Raja, lavakunstnik ja võitluskoreograaf Andrus Muuga

Näitlejateks Kaari Sillamaa Muusikateatri 42 noort näitlejat vanuses 12-21a, lisaks mõned vilistlased ja ka õpetajad.

Peaosi mängivad Johanna-Elise Kabel ja Jaagup Tuisk

Etendused Rakvere Linnuses 21.juulil 2018 algusega kell 13.00 ja kell 19.00

Nii astuvad publiku ette valitsejad 5-st kuningriigist, millest 3 asuvad eksootilistel saartel ja neid valitsevad inim-kuningate pered. 2 kuningriiki asuvad ookeanis ja neid valitsevad mereelanikest kuningate pered.
Kõigil kuningapaaridel on abiellumise eas järeltulijad, kelledest 2 kannavad meile tuttavat Anderseni muinasjutu liini – need on merineitsi Pärlike (Vahulaine kuninga Vahuhabe keskmine tütar) ja prints Patrick (Palmisaare kuninga – Nordoni poeg).
Kuigi Patrick on kihlatud Marmorsaare printsessi Claudiaga, piirdub noorte suhe vaid sõpruse, ei enamaga.

Nagu kõigile teada, armub maine prints Patrick näkineiusse, kes on tegelikult mereprintsess Pärlike. Kohtudes on tunded vastastikused.
Kõigi kuningriikide ja valitsejate hirm – Merenõid Must Mõrd tahab samuti enesele prints Patrickut ja nii see võitlus algab, sest sõjas ja armastuses on kõik lubatud.
Lõpuks peale traagilisi sündmusi saavad armastajad ikkagi kokku (mitte nagu Andersenil) ja – LÕPP HEA, KÕIK HEA!

 

Comments are closed.